«Ükskord ma lubasin Jumalale teha kõik, et viia täide Jumala plaan».Andrei Vesnin. Hearts On Fire gruppi elulookirjeldus.  Peale järjekordset noorteteenistust 1998 aastal, Andrei Vesnin, kes oli tol ajal noorteteenistuse juht ja juhtis ülistust kristliku keskuse „Hea sõnum“ (Riia) noorteteenistuses, mõistis, et ta peab oma SUHTUMIST TEENISTUSSE muutma, ja nimelt- lõpetama kristlike noorte meelelahutus koguduses ja minema tänavale selleks, et muusika kaudu jutustada Evangeeliumit uskmatutele. Juba siis tekkisid sellised laulud, nagu "Где бы ты ни был, куда бы ни шёл" („Kus sa ka ei oleks, kuhu sa ka ei läheks“), "Тот, Кто был вчера" („See, kes oli eile“) ja paljud teised. Sellesse gruppi kuulusid noored poisid ja Andrei Vesnin ise (vokaal ja kitarr). Hiljem gruppi südameks said: kuum ja pöörane Pavel Renner (löökpill), tasakaalukas ja alati moekas Arnis Betinš (klahvpill), ja samuti väga tagasihoidlik noormees Jevgeni Galitski (bass-kitarr).
Kontserttegevus algas populaarse muusikakaupluse RENDOMS avamisega. Esinemine möödus üllatavalt hästi, oli väga palju noori eri kogudustest, aga samuti palju noori, kes lihtsalt tulid poe avamisele. Kuulajad olid vaimustuses, nad vilistasid, plaksutasid ja ei varjanud oma emotsioone. Just siis poisid mõistsid, et kõik, mida nad teevad, peab ülistama Jumalat ja tooma päästmisele neid, kes Teda veel ei tunne. Seejärel grupiga liitusid veel kolm veetlevat и armsat neiut: Alla Nikitina (saksofon, klahvpill), kes tõi gruppi muusikasse erilised noodid, samuti Aleksandra Lõzlova (taust-vokaal) ja Ilza Stepane (taust-vokaal). Algas ringisõit mööda koole ja ööklubisid. Noored esinesid koolilaste ja kiilaspäiste meeste ees, kes aina üritasid pakkuda neile õlut või viina. Möödus üsna vähe aega, ja grupi meeskonnas toimus suur kaotus: Jevgeni Galitski (bass-kitarr) traumeeris käe ja ei saanud oma muusikategevust jätkata. Grupp jäi bass-kitarristita. Kuid noored ei heitnud meelt ja agarusega jätkasid alustatud tegevust. Mõne kuu pärast grupiga liitus eriline muusik Poolast Pavel Struga (bass-kitarr), kes tuli õppima "Uue Põlvkonna" koguduse piiblikooli. Juba esimesel lauluproovil Andrei tegi ettepaneku mängida ühe oma lauludest "Парусник белый" („Valge purjekas“) ja bass-kitarriga see laul hakkas kõlama eriliselt. Jätkasid sõidud mööda kogudusi, samuti regulaarsed esinemised koguduse muusikaõhtutel Gospel Hits. Mul tuleb meelde üks evangeelne reis Kolski poolsaarele, Appotiti linna. Noored läksid sinna oma kontserdiprogrammiga ja paljude jaoks selline kauge reis oli ette võetud esimest korda elus. Alguses teekond bussis, siis ümberistumine rongi Sankt-Peterburis. Nagu räägitakse, «по долинам и по взгорьям» („mööda orgusid ja mägeid“). Noored esinesid noortekonverentsil, nad said täis ärkamise tuld ja tahtsid ilmtingimata jagada seda teistega. Nad hakkasid mõtlema esimese albumi salvestamise peale ja hakkasid selles suunas liikuma. Aga, nagu see alati juhtub, Pavel Strugale oli aeg oma kodulinna tagasi naasta. Grupp jäi taas bass-kitarristist ilma. Kuid noored jõudsid tulevase albumi jaoks paari laulu demoversiooni salvestada. Samal ajal grupiga liitus veel üks noormees, kes sai päästetud ühel grupi Hearts On Fire koosolekul, Aleksei Nikitin (solo-kitarr).
Kevadel, aastal 2000, noored siiski otsustasid albumit salvestada. Bass-kitarristiks oli kutsutud "Утренняя Звезда" („Hommikutäht“) koguduse (Jurmala) ülistusjuht Viktor Isaev. Ta sulas kiiresti kollektiiviga kokku ja temast sai hea vaimulik ja professionaalne tugi noortele. Algas albumi salvestus, mis kestis mitmeid palju. See toimus baptisti koguduse Matisa Draūdze keldriruumis. Stuudium ei olnud suur, kuid väga hubane. Juht ja hääleoperaator David Lagzdinš võttis noored vastu ja albumi salvestus algas. Noored muusikud tahtsid kiiresti oma esimest albumit salvestada ja teha hästi, kuid nendel ei olnud piisavalt kogemusi ja oskusi, ja lisaks sellele, grupist Hearts On Fire pidi lahkuma veel üks selle liige - Pavel Renner (löökpill). Tema vanemad- kuulsad teenrid Rick ja Denis Renner tegid ettevalmistusi Moskvasse kolimiseks, selleks et avada seal uus kogudus. Selleks ajaks noored jõudsid juba salvestada kõik bass- ja löökpillide partiid. Pavel Renner oli sunnitud Moskvasse sõitma, ta isegi ei jõudnud albumi salvestuse lõppu ära oodata. Kõik kitarrpartiid olid valmis, mõningates lauludes ka klahvpillipartiid. Jäi natukene, kuid rahapuuduse tõttu töö pidi poolele jätma. Andrei Vesnin, selle projekti juht, oli toimunu pärast väga kurb. Ta hakkas kõvasti tööd tegema, et teenida raha ja albumi salvestus jätkata. Kuid kuidas ta ka ei püüdnud, kõik olukorrad olid tema vastu. Ja mõningate kogudusejuhtkonna arusaamade tõttu, Hearts On Fire gruppi tegevus oli otsustatudpeatada. Finantsraskused ja mõistmatus, samuti probleemid töös grupiga Hearts On Fire, viisid Andreit koguduse teenistusest eemale. Ta suunas kogu oma tähelepanu tööle ja õppimisele.  Möödus seitse aastat. 2007-al aastal Andrei, kes sel ajal oli juba väikse ehitusfirma juht, kriitilises situatsioonis andis Jumalale tõotuse täita Tema tahet, kui Ta aitab teda. Jumal ei viivitanud Andrei aitamisega ja aitas teda mitte ainult lähenevast bankrotist üle saada, vaid andis firmale ka kasumi, mis kattis kõik eelmiste aastate kulud. Andrei leidis üsna heas korras keldriruumi, ostis muusikaapparatuuri ja hakkas uut tiimi kokku panema selleks, et täita lubadust, mille ta oli Jumalale andnud. Ta helistas oma sõbrale Arnis Betinšile ja tegi taas talle ettepaneku mängida grupis Hearts On Fire, mille peale Arnis rõõmuga nõustus. Uue gruppi meeskondakuulusid noored erinevatest kogudustest: Sergei Grib (bass-kitarr), Igor Sidorišin (löökpillid) ja Eduard Rosenvald (solo-kitarr). Igal kuul, kaks korda nädalas toimusid proovid, ja see kestis nii mitu kuud. Grupp esines "Слово Истины" („Tõe Sõna) koguduse noortefestivalil «It is time to take a stand-2006» ja kinkis sellele festivalile juba hästi harjutatud laulu «Кровь» („Veri“). Seejärel me esinesime "Благая Весть" („Hea Sõnum“) koguduse loomingulisel õhtul. Seal me esitasime laule "Тот, Кто был вчера" („See, kes oli eile“), "Я иду по дороге"(„Ma kõnnin mööda teed“), "Побитый жизнью"(„Elu poolt pekstud“). Kuid kahjuks, noortel tekkisid uued eluplaanid ja meie grupist Hearts On Fire lahkusid kõik peale Аrnis Betinši (кlahvpill). Peab ütlema, et sel ajal Andreile appi tuli tema vana hea sõber Viktor Borisov (tehniline tugi). Hariduselt Viktor on tehnikateaduse magister, viimased aastad aga töötas ta insenerina professionaalsete tehniliste seadmete remondi- ja ekspluatatsiooni alal, seepärast ta sai Andrei jaoks väga tähtsaks ja vajalikuks selles uues ja tundmatus Andrei jaoks valdkonnas.
2007 aasta aprillis Andrei pani uue grupi liikmeskonna kokku. Toredad muusikud ja loomingulised inimesed täitsid tühjaks jäänud read. Nõustudes Hearts On Fire projekti eesmärkide- ja nägemusega, nad hakkasid proovi tegema. Dmitri Karpov (klahvpill), kes tegi oma koguduses «Божья Река» (г.Айзкраукле) ( „Jumala Jõgi“, Aizkraukle linnas) ülistust, Jüri Rõzikov (solo kitarr), imeline kitarrist, kes võib oma kuulajaskonda imelise heli- ja erilise noodikõlaga üllatada. Vladimir Šalom (draiv-kitarr), kes andis gruppi muusikale erilise rütmilisuse. Roman Murašov ”SCREAM” (bass-kitarr) tõi lauludesse erilise dünaamika. Teised muusikud, sellised nagu Aleksandr Merzlikin “SHULTC” (perkussia), Valdis Indrišonoks (akustiline kirarr) neiud- taustalauljad Eva Kerevitsa ja Julia Matveeva (beк-вокaаl), kes ühinesid grupiga albumi salvesuse ajal.
        
16 augustil 2007 aastal uus tiim ettevalmistatud repertuaariga astus muusikastuudio nimega Sound division ilusa ehitise seinte vahele. Kahe päevaga salvestati kõikide instrumentide partiid. Siinkohal peab eriliselt märkima, et albumi salvestusega tegeles professionaalne ja üsna tuntud musikaalne produtsent Edis Gnedovskis. Ta sättis kiiresti kogu aparatuuri ja operatiivselt alustas albumi salvestamist. Seejärel töö jätkus GEN stuudios, mis kuulub Edis Gnedovskile, seal olid ka lõpuni kirjutatud mõned klahvpillipartiid, samuti vokaal ja taustvokaal. Peale kolme pingelist töökuud, kui me viisime salvestatava muusika vajalikule tasemele, üksikasjalikult töötasime läbi albumi disaini, kauaoodatud plaat nimega "Хватит мечтать" („Aitab unistamast“) tuli välja. See oli suureks rõõmuks mitte ainult grupi organisaatori ja produtsendi Andrei Vesninile, vaid ka kõikidele nendele, kes olid ühel või teisel viisil selle projektiga seotud. Sama aasta 30 novembril Andrei esines ühel konverentsil Eestis, Tallinna linnas. Tema esinemine oli otseülekandes Estonija Live TVs. Järgmisel päeval, 1 detsembril, tulles tagasi Riiga, Andrei ühel õhtul, noortefestivalil «It is time to take a stand-2007», "Слово Истины" („Tõe Sõna“) koguduses, kinkis publikule fonogrammi saatel laulud "Хватит мечтать" („Aitab unistamast“) ja "Пустыня"(„Kõrb“). Kuulajaskond hindas kõrgelt kompositsioonide mõte ja kõlamise, ja leidis, et nende eeskuju on väärt jäljendamist. Sellele sündmusele järgnesid esinemised kogudustes, albumite müük. Kaua aega enne seda, Andreil oli tugev soov teha albumi "Хватит мечтать" („Aitab unistamast“) esitlust vääriliselt ja kõrgel tasemel, ja teha nii, et see materjal oleks võetud video peale, läheks müüki DVD-na, ja oleks kättesaadav kõigile, niipalju kui võimalik. Niisiis, 2008 aasta märtsis kogu grupi liikmeskond kogunes Andrei stuudios tulevaste proovide plaani läbirääkimiseks. Sellel kohtumisel Andrei jutustas oma kavatsusest teha albumi esitluskontsert. Lepiti kokku maksimaalselt kõikidele sobiv aeg proovide jaoks, ja lõpuks, määrati kontserdi päev, mis pidi toimuma 31 mail. Andrei sai kaks või kolm korda nädalas vaheldumisi muusikutega ja lauljatega kokku. Siinkohal peab märkima, et igaühel muusikamehel või lauljal, kes selles projektis osa võttis, on olemas ka enda projektid, teenistus, töö, õpingud, perekond. Ja paljud nendest andsid endast sada protsenti projekti Hearts On Fire edu nimel. Tahan nendele selle eest öelda eraldi minu tänud ja kiituse. Kuid, nagu see elus tihti juhtub, nädalaega enne kontserti, noored said teada, et Vladimir Šalom (draiv kitarr) pidi perekondlikel põhjustel välismaale sõima. Andrei sai väga kurvaks, hakkas asendust otsima, mis oleks selline, et uus kitarrist saaks kõik partiid ära õppida. Kuid sellise lühikese aja jooksul see oli väga raske, sest kõik tõsised muusikud kas juba kusagil esinesid või olid külalisetendustel. Sellel hetkel Viktor Borisovile tuli meelde tema hea tuttav Aleksandr Kudrjavtsev (draiv kitarr). Andrei otsekohe helistas Aleksandrile ja sai positiivse vastuse. Vahetult enne kontserti noormehed jõudsid veel paar korda proovi teha ja olid esinemiseks valmis. Andrei sooviks oli, et see kontsert oleks unustamatu, ja ta otsustas kutsuda programmis osa võtma Riia Gospel koori. Ta kohtus koori juhiga Ralli Oravaga, tegi talle ettepaneku esineda ja ära õppida laul "Парусник белый" („Valge purjekas“), mille peale ta sai jaatava vastuse. Kuid sellest tal ei piisanud, ja ta otsustas kutsuda professionaalsed tantsijad. Andrei helistas oma sõbrale Vladimir Belõi-le, küsis temalt nõu ja abi selles küsimuses. Kaks päeva hiljem Double cafes nad istusid juba kolmekesi ja arutasid töö tingimusi ja tantsustiili laulule "Хватит мечтать" („Aitab unistamast“). Olga Korsak-Zadvornova (koreograaf-lavastaja) ja tantsugrupi „Dance studio Axel” juht alustasid tööd. Niisiis, kõik oli valmis. Kuid Andrei ikka ja jälle esitas endale küsimuse: "Mida ma ei ole veel läbi mõelnud?". Valgustuse pani firma PRO1, selle eest vastutas Jevgeni Juhnevits (show disainer). Heli eest muretses firma Stage Systems Service, nende hulgas Artur Tsintinš (Projektijuht) ja Arits Rudiens (helioperaator). Reklaam oli üleval, programm valmis kirjutatud. Meile jäi vaid palvetada ja Jumala peale loota, et see üritus läheb hästi ja toob palju head vilja. 31 mail 2008 aastal kauaoodatud ja südant erutav hetk saabus. Kontsert toimus Kristlikus keskuses "Благая Весть" („Hea Sõnum“)! See oli väga ere albumi “Хватит мечтать!”(„Aitab unistamast!“) presentatsioon. Teen teile ettepaneku läbi lugeda ühe artiklitest, mis ilmus uudiste portaalis Baznica.info.
«Kristlikus keskuses Благая Весть (Hea Sõnum) toimus esimene grupi Hearts on Fire elav kontsert. Professionaalne valgustus ja heli tegid selle õhtu paljudele inimestele unustamatuks sündmuseks. Sellel üritusel olid inimesed erinevatest kogudustest ja denominatsioonidest, kes märkasid, et see show möödus kõikide kõrgemate standartide järgi. Vaimulik atmosfäär, mis kaasnes sellele õhtule, puudutas igaühe südant ja õhutas mitte jääma samal tasemel, vaid muutuma ja saavutama Jumala ees püstitatud eesmäke. «Aitab unistamast ja mitte midagi tegemast. Saa Jumala käest teada oma kutsumus, keera varrukad üles, ja tee endast kõik võimalik. Keegi ei ole huvitatud selles, et sinu eest täita sinu kutsumus – see on vastutus, mis pandi sinu peale» - selliste sõnadega pöördus publiku poole p&l |
